Faktikontroll: Umbusaldusavalduse taustal levivad Vali Viimsi valed

Viimsi poliitmaastikul puhkes terav vastasseis, kui 18. märtsil esitasime volikogus umbusaldusavaldus vallavanem Illar Lemettile ja abivallavanem Alar Mikule. Vali Viimsi sotsiaalmeedia postituses esitati mitmeid väiteid ja süüdistusi volikogu esimehe Atso Matsalu aadressil, millele tegime faktikontrolli.

Olgu öeldud, et absoluutselt kõike, mis postitusse valimatult ja seosetult kokku oli pandud me kommenteerima ei hakka, võtame ette vaid silmatorkavaimad väited.

Koalitsiooni lõhkumine kui vastutustundlik tegutsemine

Vali Viimsi postitus väidab: “Vastutustundetu on tegeleda koalitsiooni lõhkumisega vahetult enne valimisi.”

Tegelikkuses tuleb umbusaldusavalduse esitamist vaadata kui demokraatliku protsessi loomulikku osa. Viimsi vallavalitsuse töö ei seisku pooleks aastaks enne valimisi, olulisi muudatusi saab ellu viia ka lühema aja jooksul.

Valla põhitegevused ei katke umbusaldusavalduse menetlemise ajal – eelarved on kinnitatud, projektid käivad ja vallavalitsuse töötajad jätkavad oma tööd.

Süüdistused ilma tõenditeta

Vali Viimsi postitus sisaldab mitmeid tõsiseid süüdistusi volikogu esimehe Atso Matsalu vastu:

  • “Volikogu esimees on aktiivselt õõnestanud koalitsiooni tööd”
  • “Tema seisukohad on hakanud ühtima kinnisvaraarendajate huvidega”
  • “Korduvad katsed lõhkuda koalitsiooni”
  • “Surve avaldamine volikogu liikmetele otsuste tegemiseks, mis ei teeni kogukonna huve”

Kõigi nende väidete puhul puuduvad konkreetsed faktid, dokumendid või näited, mis neid süüdistusi tõendaksid. Seni, kuni Eesti riigis on toimiv kohtusüsteem, peavad sellised väited, mis kahjustavad isiku mainet, olema faktiliselt tõendatud.

Kui süüdistuse “Volikogu esimees on aktiivselt õõnestanud koalitsiooni tööd” all on silmas peetud vallavanema seisukohtadest erinevate mõtete esitamist – näiteks vallavalitsuse liikmetele preemiate mitte maksmist või esindustasude kaotamist – siis selliseid seisukohti on Viimsi 200 fraktsioon tõepoolest esitatud ja nende seisukohtade juures oleme ka täna. Need on aga selged põhimõttelised seisukohad avaliku raha vastutustundlikuks kasutamiseks, mitte koalitsiooni õõnestamine.

Väide “Korduvad katsed lõhkuda koalitsiooni” vajab samuti täpsustamist. Eesti 200 Viimsi osakond on tõepoolest väljendanud seisukohta, et sotsiaaldemokraatlik Vali Viimsi ei sobi Viimsi valda juhtivasse koalitsiooni. Sarnane arusaamine on jõudnud Reformierakonna ja Eesti200 arusaamisesse lõpuks ka riiklikul tasandil. Viimsi 200 hinnangul on sotsiaaldemokraatliku Vali Viimsi panus Viimsi arengusse olnud märkimisväärselt märkamatu, ning nende suurimaks saavutuseks võib lugeda Isamaa koalitsioonist välja skeemitamise.

Seega ei ole siin tegemist “koalitsiooni lõhkumisega”, vaid oma seisukohtade väljendamisega, mis on taas demokraatlikus protsessis täiesti legitiimne.

Kui koalitsioon tähendab vaikimisi Illar Lemetti ja Alar Miku käskude täitmist ilma sisulise diskussiooni ja aruteluta, nii nagu see täna ka on, siis see ei ole see koalitsioon, vaid diktatuur. Demokraatlikus omavalitsuses on arvamuste paljusus ja arutelu oluline osa juhtimisest.

Oht või hüpoteetiline stsenaarium?

Eriti silmatorkav on järgnev lõik Vali Viimsi postitusest:

“Kui Atso Matsalu juhtimisel uus koalitsioon hakkaks toetama maanteede ja elamute ehitamist rohealadele, läbi mõõdutundetu elamuehituse taaskäivitaks tänaseks peatunud suuremahuline sisseränne ja soositaks tuulikute piiranguteta ehitamist elualade lähedusse, siis mõned võitjad oleksid olemas, aga kogukond leiaks ennast kaotaja rollist.”

Selgelt on tegemist hüpoteetilise stsenaariumiga (“kui hakkaks”), mitte faktipõhise väitega. Ükski dokumenteeritud seisukoht või otsus ei näita, et sellised plaanid oleksid töös. Lisaks sisaldab väide mitmeid asjaolusid, mis ei kuulu omavalitsuse pädevusse.

Poliitilised jõujooned

On kõnekas, et umbusaldusavaldust kahe Reformierakonna vallavalitsuse liikme vastu on sotsiaalmeedias asunud raevukalt ründama just sotsiaaldemokraatlik Vali Viimsi rühmitus, kelle kiiruga kokku kirjutatud soperdist on muutmata kujul hiljem jaganud nii kohalik Keskerakonna kui ka Reformierakonna sotsiaalmeedia kanal.

Kriis ja rahulolematus Alar Miku ja Illar Lemetti juhtimisstiiliga Reformierakonna sees on kaugele näha, mis annab kinnitust sellele, et tegemist pole “lihtsalt poliitilise rünnakuga”, vaid tugeva sisemise usalduse puudumisega.

Kompromisside kunst

Poliitika on eelkõige kompromisside ja läbirääkimiste kunst. Oleme püüdnud neid kompromisse leida juba pikemat aega, kuid paraku pole see õnnestunud. Alar Miku ja Illar Lemetti autokraatlik juhtimisstiil lihtsalt ei võimalda erinevate arvamuste arvestamist ja kompromisside leidmist.

Tõelises koalitsioonis on dialoog ja vastastikune austus elementaarsed. Erinevate seisukohtade väljendamine ja arutelu ei ole mitte koalitsiooni õõnestamine, vaid demokraatliku otsustusprotsessi põhialus.

Intelligentsed inimesed arutavad ideid ja võimalusi, samal ajal kui sotsiaaldemokraadid ja kaks Reformierakonna juhtpoliitikut hakkavad eriarvamuste korral partnereid isiklikult ründama. Viimsi elanikud väärivad paremat kui selline madal tase.

Demokraatlikus ühiskonnas peab valitsev võim olema avatud dialoogile ja erinevate vaadete arvestamisele. Kui see pole võimalik, on umbusaldusavaldus legitiimne demokraatlik vahend muutuste algatamiseks.

Kokkuvõte

Vali Viimsi postituses esitatud väited sisaldavad mitmeid süüdistusi ilma tõendeid esitamata. Eriti problemaatiline on hüpoteetiline ohu stsenaarium, mis ei baseeru dokumenteeritud faktidel. Demokraatlikus protsessis on umbusaldusavaldused ja koalitsioonide muutumine normaalne nähtus, mida ei saa automaatselt hinnata vastutustundetuks.

Hetkel on näha, et Alar Miku ja Illar Lemetti kahe mehe ainuvõim Viimsis baseerub Vali Viimsi ja Keskerakonna kohalike gruppide toel. Ühtlasi tähendab see, et need kohalikud poliitrühmitused toetavad kõike seda, mida umbusaldusavaldusel kahe Reformierakonna poliitikule ette heitsime.

Viimsi elanikena väärime faktipõhist ja läbipaistvat poliitikat, kus kriitilised väited on tõendatud ning poliitilised debatid keskenduvad kogukonna reaalsete probleemide lahendamisele, mitte isiklike ambitsioonide täitmisele. Kompromissid ja koostöö on alati parem tee kui vastasseis, kuid see eeldab kõigilt osapooltelt avatust ja paindlikkust.