Jaanus Lember: Peame leidma mõistliku kesktee

Jaanus Lember

Allolev on volikogu liige Jaanus Lemberi sõnavõtt 8.aprill 2025 volikogus, enne umbusalduse hääletamist.

Lugupeetud volikogu liikmed,

seisan täna teie ees mitte ainult volikogu liikmena, vaid ka Viimsi ettevõtjana, kes on siin tegutsenud aastakümneid. Minu huvi ei ole omakasu, vaid Viimsi tasakaalustatud areng, kus nii elukeskkond kui ettevõtlus saaksid käsikäes areneda.

Viimsi on kaua pendeldanud äärmusest äärmusesse. Kunagi ehitati siin valimatult, nüüd oleme kaldunud teise äärmusesse, kus üldplaneeringu eelnõu püüab kehtestada piiranguid, mis võivad oluliselt kahjustada kohalikku ettevõtlust ja eraomandit.

Kas me tõesti soovime käia ühest äärmusest teise, selle asemel et leida mõistlik kesktee?

Üldplaneeringu eelnõu sisaldab laiaulatuslikke piiranguid, mis pole piisavalt läbi analüüsitud:

  • Uuendusraiete täielik keelustamine, mis muudab metsamajandamise võimatuks
  • 10 uue kaitseala loomine, millest suur osa asub eramaadel ilma kompensatsioonimehhanismideta
  • Ettevõtlusvõimaluste oluline piiramine mitme kategoorilise keelu kaudu

Kas selline üldplaneering arvestab kõigi osapoolte huvidega või teenib ainult kindlat agendat?

Kaasamine ei tohiks olla vaid sõnakõlks. Üldplaneeringu avalikud arutelud on korraldatud ebasobivatel aegadel – puhkuste perioodil või jõulude eel. Kui volikogu liikmena julgesin koosolekul oma arvamust avaldada, vastas vallavanem mulle üleolevalt, et ta ei tulnud sinna minuga haukuma.

Kui isegi volikogu liikmed ja koalitsioonipartnerid ei saa oma arvamust avaldada, siis millest me üldse räägime?

Abivallavanem Alar Mik, kes de facto Viimsi valla juht on, uhkustab, et töötab 50-70 tundi nädalas.  Seaduslik normkoormus on 40 tundi. Lisaks on ta abipolitseinik ja tegutseb veel mitmes rollis.

Teadusuuringud näitavad, et sellised pikad töönädalad põhjustavad südamehaiguste riski tõusu, depressiooni, õnnetuste riski kasvu ja kognitiivsete võimete halvenemist. Kui avalikus sektoris koguneb võim ühe ülekoormanud inimese kätte, kannatavad otsustusprotsesside kvaliteet ja organisatsiooni efektiivsus.

Kas me tõesti soovime, et Viimsi tulevikku puudutavaid otsuseid langetab krooniliselt ülekoormatud inimene, kelle otsustusvõime ei ole adekvaatne? See ei ole kellegi huvides – ei valla, elanike ega abivallavanema enda.

Prangli praamiliikluse hange on siin ilmekas näide. Võitjaks kuulutati pakkumine, mis oli 120 000 eurot kallim. Abivallavanem Mik põhjendas seda väitega, et vallale tuleb kasuks kõrgem reisihind ja reiside vähendamine.

Tegelikult suurendati pärast lepingu sõlmimist reiside arvu 30%. Vald kaotab nüüd veel rohkem kui 120 000 eurot! Pärast seda, kui riigihange vaidlustati ja tühistati, pikendas Mik ebaseaduslikuks tunnistatud hanke võitjaga lepingut aasta võrra, viidates ebamäärasele “avalikule huvile”.

See on konkreetne tõestus valetamisest ja maksumaksja raha raiskamisest.

Volikogu liikmed, kes pole ettevõtjad, ei pruugi mõista, mida tähendab sõltuda ametnike otsustest:

Ühe näitena: Minu projekteerimistingimuste taotlusele vastas vald 67 päeva pärast, rikkudes 30-päevast tähtaega. Mulle anti vastamiseks 10 päeva, millest reaalselt jäi vaid 6 tööpäeva.

Ühendustee puudumine mandri-Eestiga ilma ummikuteta – vallavalitsus keeldub seda teemat isegi arutamast. Abivallavanem soovitab inimestel “hommikul varem sõita”.

Sademevee ressursina kasutamise süsteemsed takistused, mis pärsivad keskkonnasäästlikke lahendusi.

See ei ole juhuslik ebapädevus. See on süsteemne kiusamine.

Samal ajal näeme silmakirjalikkust kõige kõrgemal tasemel. Volikogu liige Siiri Visnapuu kirjutas sotsiaalmeedias: “Paljud inimesed ei ole volikogus sugugi seepärast, et viimsilaste elu-olu parandada vaid hoopis erinevatel muudel põhjustel.”

Kellest sa räägid, Siiri? Kes need inimesed on?

Suletud uste taga nendite te kõik, eriti ettevõtjad, et vallajuhtidele ei peaks preemiat maksma. Ometi surute selle läbi, sest Lemetti ütles, et muidu ei saa ka õpetajad preemiat. See väljapressimine on teile aktsepteeritav, aga konstruktiivne kriitika mitte?

Siiri, sa tahtsid, et räägitaks rohkem oma tegemistest. Aga palun.
Lühikese aja jooksul, mil töötasin Artiumi nõukogus, suutsin:

  • Vähendada oluliselt elektriarveid tänu süsteemide korrastamisele
  • Avastada fiktiivse haljastuslepingu, millega on Artiumi eelarvest välja kanditud 52 000 €
  • Säästa vallale ligikaudu 100 000 eurot aastas

Tänu selle eest? Mind visati Artiumi nõukogust välja. Kordan veelkord, sest osad inimesed keelduvad uskumast, et sisuline töö on võimalik. Ma ei ole teinud mitte ühtegi otsust, võtnud vastu mitte ühtegi rolli omakasu pärast. Mul on hea meel, et sain Artiumi majandusnäitajate parandamisele kaasa aidata. Tegevus, millega tundub, et ei taha või ei oska tegeleda keegi ei vallamajas, ega ka Artiumis kohapeal.

Head kolleegid, andke Viimsile võimalus saada tagasi tasakaal. Me ei taha pendeldada ühest äärmusest teise. Me soovime keskteed – mõistlikku kompromissi, kus hinnatakse nii loodust kui ettevõtlust, nii riigi kui eraomandit.

Praegune juhtimistiim ei suuda seda pakkuda. Täna saate teha valiku – kas jätkate seda vildakil kurssi või annate vallale võimaluse uueks alguseks.

Kui peale minu sõnavõttu esineb veel volikogu liikmeid, kes otsustavad anda oma hääle Lemetti ja Miku jätkamiseks, siis andku neile Jumal andeks, sest nad tõesti ei saa aru, mida nad teevad.

Aamen.