By Aastaid on räägitud, kuidas joogivett Viimsi vallas ei jätku ja seda kasutatatakse põhjendusena Viimsi arendusprojektide pidurdamiseks. Eriti teravalt tõstatub teema kuuma ja kuiva suvega, kui sademeid napib, veetase kaevudes alaneb ning inimestel palutakse piirata veekasutust. Joogivett on Viimsis tegelikult piisavalt, raiskame seda lihtsalt mõttetutes kohtades. Enamus meie joogiveest lastakse lihtsalt otse tualettpotist alla ja suvisel ajal kastetakse sellega „muru“.
Müüdid, mis vajavad murdmist
Enamik inimesi ei saa aru, et joomiseks kulub joogiveest tegelikult väga väike osa. Hinnanguliselt 50-70% joogiveest leiab kasutust tehnilise veena ja see on väga kurvaks tegev fakt. Enne hommikul kodust lahkumist on suure tõenäosusega iga pereliikme kohta juba 10 liitrit joogivett kanalisatsiooni lastud. Nii raiskame oma looduslikku ressurssi ja inimeste ning looduse eluks hädavajalikku puhast vett ilma enese teadmata.
Joogivett on Viimsis piisavalt, raiskame seda lihtsalt mõttetutes kohtades.
Viga tuleb sisse valekasutusest ja valest mõtlemisest laiemalt. Vee-ettevõtted seisavad kasumi nimel kiivalt selle eest, et tarbitaks võimalikult palju joogivett. Ideaalne viis mahu suurendamiseks on joogivee väärkasutus tehnilise veena. Levitatakse lugusid, et kui vee liikumine torustikus ei ole piisavalt kiire ehk vee tarbimine ei ole piisavalt suur, siis võib vesi torustikus seistes roiskuda ja põhjustada tervisehädasid. Ühesõnaga tuleb palju tarbida, et vältida ebameeldivusi. Kui see tõesti nii oleks, peaksid pärast suvepuhkust kodudesse naasnud inimesed kõik kohe haigeks jääma. Pigem on vähese veeliikumise puhul torudes varitseva ohu esiletoomise puhul tegu eksitava teavitusega.
Vee joogikõlbulikuks saamiseks nähakse tegelikult väga palju vaeva: puhastatakse bakteritest, filtreeritakse ja eraldatakse sooladest, metallidest, Viimsis isegi raadiumist. Meeletu ressursi raiskamine, lihtsalt selleks, et WC potti loputada.
Isiklik kogemus: 41 600 liitrit säästetud joogivett aastas
Et mitte piirduda umbmäärase jutuga, siis üks konkreetne näide. Viimsis vallas Pärnamäe tee 190 asub ärihoone. Kolmekorruselise büroohoone vee tarbimine 2022. aastal oli kokku 10 000 liitrit. Hoonel on ehitatud sademevee kogumise ja selle kasutamise süsteem, mille mahud on mõõdetavad. Tulemus on üsna rabav. 10 000 liitrist tarbitud veest läks 8 000 liitrit otse tualettpoti loputusteks ja vaid 2 000 liitrit leidis kasutust joogiveena ehk jutumärkides „kohvi“ keetmisel (nõude- ja kätepesu, kohvimasin). Siit ka kokkuvõte: büroos läheb 80% joogiveest täiesti raisku. 4/5 joogiveest tarbitakse ära tehnilise veena, milleks sobib suurpäraselt ka sademevesi, mida Eestis sajab taevast alla septembrist juunini suurtes kogustes.
Näitena toodud ärimajas on õnneks asjad hästi. 8000 liitrit ühe korruse büroo loputusvett on olnud sademevesi. Vihmavesi kogutakse katuselt läbi filtri maalausesse mahutisse ja pumbatakse sealt läbi eraldiseisva torustiku loputuskastidesse. Maja tervikuna säästis 2022. aastal Viimsi valla elanike jaoks 41 600 liitrit joogivett – täpselt nii suur oli kogu maja poolt kasutatud sademevee kogus, mis tavaolukorras tuleks kõik joogiveetrassist.
Büroos läheb 80% joogiveest tualettpoti loputuseks.
Korterelamutes ja eramajades on vee kasutuse vahekord joogivee ja tehnilise vee vahel tõenäoliselt natuke rohkem õige otstarbe kasuks. Seda muidugi eeldusel, et trassist tulevat joogivett ei kasutata suurtes kogustes aia ja muru kastmiseks, autode pesemiseks jne. Igatahes on ka eramute ning korterelamute puhul umbes 50% joogiveest väärkasutatud ja läheb samuti suures osas tualettpottide loputamiseks.
Viimsi joogiveepuudusele on lahendus
Viimsis tuleb välja ehitada sademevee kogumise mahutid ärihoonetele, korterelamutele ja eramutele. Tõenäoliselt on parim lahendus asjale läheneda suuremahulisemalt ja ehitada kogumis-, filtreerimis- ja taaskasutuslahendused külade ja suurematele piirkondade kaupa. Nendest mahutitest ning väljaehitatud süsteemidest saab vett nii loputus- kui kastmissüsteemide tarbeks.
Suure efekti annab joogivee kokkuhoiu mõttes kindlasti koolide ja lasteaedade tualettide loputuskastide üleviimine sademeveele. Mida suurem on hoones inimeste arv, seda suurem on tualettide kasutus ja selleks kuluva vee hulk.
Väga ebamõistlik on raisata suurtes kogustes joogivett tualettides.
Kui kunagi võetakse vastu otsus, et edaspidi peavad kõik uusarendused välja ehitama sademevee kogumise ja taaskasutuse süsteemid ning alustatakse järkjärgult ka vanade korterelamute ning külade üleviimist sademeveega tualettpottide loputusele, siis lähemate aastakümnete jooksul joogiveepuudust meil Viimsis ei ole ega tule.
Jaanus Lember on kuue lapse ise, biokeemik (TRÜ), Aariber OÜ ja Lubtec OÜ juhatuse liige, Viimsi Rotary Klubi liige ja endine president, Viimsi Jaakobi Kiriku Ehitamise SA asutajaliige, Viimsi vallavolikogu 10. kooseisu asendusliige, Arengu- ja innovatsioonikomisjoni liige, Artiumi nõukogu liige.