By Viimsi 200 on seni olnud koalitsiooni usaldusväärne partner, kuid oleme jõudnud punkti, kus samal kursil jätkumine pole enam mõeldav. Täna teatasime ametlikult, et algatame umbusaldamise vallavanem Illar Lemetti ja abivallavanem Alar Miku vastu. Soovime selgitada avalikkusele, miks oleme sunnitud sellise sammu astuma ning miks olukord Viimsi vallas nõuab otsustavat muutust.
Miks koalitsioon enam ei toimi
Me ei saa rääkida toimivast koalitsioonist olukorras, kus Reformierakonna partnerid on kahe mehe – Alar Miku ja Illar Lemetti – isiklike ambitsioonide pantvangid, kusjuures rahulolematust nende juhtimisega on tulnud igast leerist, ka Reformierakonna enda seest.
“Viimsi 200 ei saa lõputult leppida olukorraga, kus kaasamine on näiline, halduskius igapäevane ning vallavalitsus arvab jätkuvalt, et raha tuleb seina seest, mitte elanike ja ettevõtjate taskust. Viimsi elanikud väärivad paremat!”
rõhutab volikogu esimees Atso Matsalu.
Umbusalduse algatamise otsus ei tulnud kergelt. Oleme püüdnud teha konstruktiivset koostööd ja leida ühisosa, kuid paraku on Lemetti ja Miku juhitud vallavalitsuse tegevus või tegevusetus viinud valla valitsemise kriisi.
Koalitsioonileppe rikkumine on fakt
Vallavalitsuse juhid ei ole oma tegevuses lähtunud Viimsi valla koalitsioonileppest aastateks 2021-2025. Koalitsioonileppega oleme kokku leppinud tasakaalustatud valla arengu, kogukonna heaolu, seaduslikkuse järgimise, efektiivse asjaajamise, kaasamise hea tava rakendamise ning kohaliku ettevõtluse ja töökohtade loomise toetamise. Paraku on reaalsus hoopis teistsugune.
Kohtuvaidlused maksumaksja arvel
Meie üheks peamiseks mureks on kohtuvaidluste suur hulk. 2024. aastal on algatatud Viimsi Vallavalitsuse vastu 50 kohtuasja, kus vald on vastustaja või kaasatud kohtumenetlusse kolmanda isikuna.
Eriti murettekitav on see, et vallavalitsus kasutab kohtuvaidlustes Viimsi elanike vastu Viimsi maksumaksja enda raha kalleid advokaadibüroosid palgates, kuigi vallavalitsuse enda õigusosakonnas töötab kolm juristi ja hankespetsialist. Pole mingeid tõendeid, et valla juhtkond oleks püüdnud kohtuvaidlusi ennetada või leida lahendusi kohtuväliselt.
“Kohaliku omavalitsuse eesmärk ja roll ei saa olla kohtuskäimine oma valla elanikega. Omavalitsuse roll ei ole probleemide tekitamine, vaid lahenduste otsimine ja kohtuvaidluste ennetamine,”
selgitab Matsalu Viimsi 200 põhimõttelist vastuseisu praegusele juhtimiskultuurile.
Lubadused efektiivsest asjaajamisest jäid paberile
Oleme koalitsioonileppes kokku leppinud, et seiratakse kirjadele vastamise kvaliteeti ning vastatakse ametikirjadele 30 päeva asemel kuni 20 päevaga. Tegelikkuses on menetlused muutunud veelgi aeglasemaks kui varem.
Kogukonna liikmete kirjadele ei vastata või vastatakse seadusest ettenähtud tähtaegu rikkudes. Sellise käitumise tagajärjed on tõsised – Tallinna Halduskohus on tuvastanud valla ametnike õigusvastase käitumise mitmes kohtulahendis. Ja mis eriti murettekitav – valla ametnike õigusvastase käitumise maksavad kinni Viimsi kogukonna liikmed, meie endi maksumaksjad.
On põhimõtteline erinevus, kas ametnikud teevad oma tööd selleks, et elanikke aidata, või on elanikud lihtsalt ametnike olemasolu õigustamiseks.
Volikogu liige Anneli Laines-Ensling ütleb:
“Avalik teenistus on loodud kogukonna toetamiseks, nii et ametnikud peaksid elanikke aitama, mitte nende elu keerulisemaks tegema. Juhtimise puudujäägid mõjutavad otseselt seda, kuidas ametnikud oma tööülesandeid täidavad ja kogukonnaga suhtlevad.”
Halduskius ja autoritaarne juhtimisstiil on igapäevane praktika
Halduskius väljendub planeerimisprotsesside ebamõistlikus venitamises, põhjendamatutes nõuetes, mis kahjustavad kogukonna liikmeid ilma selge õigusliku või avaliku huvi aluseta, ja ebavõrdses kohtlemises. See kahjustab ettevõtlust, kodanike algatusvõimet ja kogukonna liikmete turvatunnet.
“Vallavalitsus kasutab oma haldusvõimu ebaõiglasel ja kohati pahatahtlikul viisil, mis kahjustab kogukonna liikmete ja ettevõtjate usaldust omavalitsuse vastu,” ütleb Matsalu.
Volikogu liige Jaanus Lember toob välja konkreetseid näiteid võimuga kauplemisest: “Oleme täheldanud murettekitavat mustrit, kus vallavalitsus näib tahtlikult venitavat menetlustega ja jätab projekteerimistingimusi väljastamata või seab neile põhjendamatuid lisatingimusi.“
Üldplaneeringu menetlemine on muutunud kogukonna lõhestamise projektiks
“Kaasamine on olnud puudulik nii avaliku huvi orbiidis olevate asjade (üldplaneering) kui koalitsioonipartnerite osas üldiselt. Ei ole võimalik teha konstruktiivset koostööd, kui valda juhitakse kahe inimese poolt, nende vaadete järgi ja konstruktiivse arutelu koht puudub,” selgitab Matsalu olukorra tõsidust.
Volikogu liige Jaanus Lember toob välja konkreetsed probleemid:
“Üldplaneeringuga on plaanis kehtestada 10 uut kaitseala, mis tekitab märkimisväärse riive eraomandile ja seda ilma piisava analüüsi ja kompensatsioonimehhanismideta. Samal ajal on tähelepanuta jäetud ulukite arvukuse reguleerimise vajadus nn rohekoridorides, mis on muutumas reaalseks probleemiks kohalikele elanikele.”
“Lisaks on üldplaneeringuga kavandatav uuendusraiete täielik keelustamine liigselt piirav meede, mis takistab mõistlikku ja jätkusuutlikku metsamajandamist. Tasakaalustatud lähenemine, mis arvestaks nii keskkonna kui maaomanike huvide ja õigustega, oleks märksa mõistlikum,” lisab Lember.
Avalikke arutelusid on korraldatud ebasobivatel aegadel – puhkuste perioodil või jõulude eel – ilma võimaluseta sisuliseks aruteluks. Üldplaneeringu eskiisile laekus ligi 240 arvamust, mis näitab selgelt, et tegu on kogukonnale olulise teemaga. Praegusel kursil jätkates on planeeringu kinnitamine enne 2025. aasta KOV valimisi ebareaalne ja see ei arvesta kogukonna tegelikke huve.
Ettevõtluse ja kodulähedaste töökohtade arendamine on takistatud
Oleme veendunud, et valla juhtkond ei ole soodustanud ettevõtluse arengut ning on aktiivselt takistanud Viimsi kaasaegse kaugtöökeskuse loomist. Paljude ettevõtjate ja kultuuriinimeste algatusi on põhjendamatult venitatud ja blokeeritud. See on vastuolus meie nägemusega Viimsist kui dünaamilisest ja ettevõtlussõbralikust vallast.
Jaanus Lember toob esile mitmeid konkreetseid näiteid: “Ettevõtluse arengu üheks peamiseks takistuseks on Viimsi ja mandri-Eesti vahel ettevõtlusele sobiliku ühendustee puudumine. Samas on vallavalitsus ilma igasuguse avaliku aruteluta välistanud uue teekoridori rajamise võimaluse, mis oleks parandanud nii kohalike elanike kui ettevõtjate liikumisvõimalusi.”
“Üldplaneeringusse on lisatud ebamäärane “keskkonnasõbraliku ettevõtluse” klausel, mis oma hägususe tõttu annab võimaluse iga ettevõtja tegevuse subjektiivseks hindamiseks ja seeläbi potentsiaalseks manipuleerimiseks,”
jätkab Lember. “Samuti on äärmiselt problemaatiliseks muutunud sademevee ressursina kasutamine. Vallavalitsus on põhjendamatult seisnud vastu lahendusele, mis võimaldaks sademevett tööstuslikult taaskasutada, kuigi see oleks keskkonnasäästlik ja majanduslikult mõistlik lahendus.”
Infolehe kasutamine isiklikuks reklaamiks
Vallavalitsuse juhid on valla infolehte kasutanud oma isikliku reklaami platvormina. Leht on täidetud reportaažidega vallavanema tegemistest ja seisukohavõttudega, mis erameedia väljaannetes kvalifitseeruksid tasustatavaks sisuturunduseks. Meie hinnangul ei ole see aktsepteeritav avaliku raha kasutamine. Lisaks on abivallavanem Alar Mik esindatud igas ajakirjas mitme enesepromo artikliga. 14.märts 2025 Viimsi Teatajas oli kokku 6 erinevat artiklit, mille autoriks oli abivallavanem Alar Mik.
„Abivallavanema enda selgitused sotsiaalmeedias, et ta lihtsalt jagab Viimsi Teataja artiklites elanikega seda, mida ta tööl teeb, tundub imelik. Tekib küsimus, kas tal pole piisavalt tööülesandeid, et on aega nii palju mahukaid artikleid kirjutada? Või peaksime vastupidi eeldama, et vallavalitsuse liikmed, kes artikleid ei kirjuta, nagu näiteks vallavanem, ei tee siis üldse mitte midagi? Sellised vasturääkivused viitavad sügavamatele probleemidele vallavalitsuse töökorralduses nii prioriteetide seadmises kui juhtimises tervikuna,” ütleb Laines-Ensling.
Intensiivne enesepromomine valla ametlikes infokanalites tekitab õigustatult küsimusi, kas tegemist on objektiivse info edastamisega või ametikoha kasutamisega isiklikuks mainekujunduseks maksumaksja kulul. Avalikud infokanalid peaksid teenima kogukonna huve, pakkudes tasakaalustatud ja sisulist infot, mitte olema vallavalitsuse juhtide isikliku mainekujunduse vahendiks.
Meie kohustus Viimsi elanike ees
Viimsi 200 jaoks on umbusalduse algatamine vastutustundlik otsus, mis lähtub meie kohustusest Viimsi elanike ees. Me ei saa leppida olukorraga, kus vallavalitsuse tegevus või tegevusetus kahjustab valla mainet, maksumaksjate huve ja kogukonna arenguvõimalusi.
Viimsi valla juhtimine peab olema läbipaistev, efektiivne, kogukonna huve arvestav ja seaduslik. Usume, et umbusaldusavalduse toetamine Viimsi Vallavolikogus annab võimaluse uueks alguseks ja vallavalitsuse juhtimiskultuuri muutmiseks.
Viimsi elanikud väärivad vallavalitsust, mis töötab nende, mitte enda huvides. Viimsi 200 on jätkuvalt valmis panustama valla arengusse, kuid see peab toimuma partnerlusena, mitte kahe mehe kabinetijuhtimisena.