Nikolai Bentsleri teekond poliitikasse: kõik algas ühest pingist.

Umbes 8 aastat tagasi oli Mereranna tänaval, puude varjus, üks populaarne istepink, kus vanemad inimesed päeval tihti jalga puhkasid ning õhtul noored kohtusid ja aega veetsid. See pink oli juba väga pikalt üsna kulunud ja räsitud moega ning ühel vabal päeval otsustas Nikolai, et kui keegi teine seda pinki korda ei tee, siis värvib ta selle ise üle. Et kõik korrektne oleks, läks ta vallamajja vastutava ametniku juurde, et küsida, mis on värvikood, millega kõik vallas asuvad pingid värvitud on. Värvikoodi asemel sai ta vastuseks küsimuse: „Kas sa kavatsed volikokku kandideerida?“. Nikolai ei lasknud ennast sellest heidutada, ostis ehituspoest ligilähedase rohelise värvi ning värvis pingi üle. Mingis mõttes sai ühest pingist alanud ring täis 2021. aasta suvel, kui Nikolai eestvedamisel tegi ja paigutas Eesti 200 Viimsi seltskond mitmed uued istepingid Viimsi erinevatesse looduskaunitesse kohtadesse. 

Nikolai on erinevate rollidega filmides, seriaalides ja teatrietendustes mänginud ennast kindlalt Eesti rahva südamesse. Kui tihti võib tuntud inimese sisenemine poliitikasse olla erakonna strateegia häälte kogumiseks, siis Nikolai sellesse nii pealiskaudselt ei suhtu. „Kui mu poeg poolteist aastat tagasi sündis, siis hakkasin rohkem mõtlema selle peale, millises kogukonnas ta elab, milline on tema tulevik ja võimalused ning mida saan mina teha, et tema tulevik Viimsis oleks parem,“ selgitab Nikolai kohalikku poliitikasse sisenemise tagamaid. „Siis kutsus sõber Villu Loonde mind Eesti 200 Viimsi koosolekule, üks asi viis teiseni ning ühel hetkel astusingi Eesti 200 liikmeks.“

“Kui ma nägin, millest ja kuidas Eesti 200 liikmed räägivad, siis mul ei tekkinud kahtlusi, et just see on minu jaoks õige koht. Eesti 200 erakonnal on pikk plaan, mis on palju olulisem ja mahukam kui lühikesed, üheks valimistsükliks antud lubadused,” põhjendab Nikolai oma otsust just läbi Eesti 200 liikmelisuse Viimsi elukeskkonna parandamisesse ja ka laiemalt Eesti elu edendamisesse panustada.

Uus roll ja väljakutsed

Uute väljakutsete vastuvõtmine Viimsi valla spordi-ja kultuurivaldkonna abivallavanemana ei olnud kergekäeline otsus. „Loomulikult ma mõtlesin ja kaalusin, kas saan sellel ametikohal hakkama. Lugesin palju, püüdsin aru saada, mis on selle töö sisu ja kuidas see päriselt käib.“ Eeltöö tulemusena sai Nikolai aru, et uus ametikoht saab olema rohkeid väljakutseid pakkuv, kuid see ei pannud teda valitud teelt tagasi pöörama. „See on minu jaoks täiesti uus valdkond ja ma õpin iga päev, iga õhtu ja kui järgmiseks päevaks on vaja veel midagi ette valmistada, siis vahel töötan ka öösel. Esimese kuu jooksul ma ei näinud oma perekonda peaaegu üldse ja väga raske oli,“ vaatab Nikolai praegu intensiivsele algusperioodile tagasi. 

„Juhul, kui ma olen kunagi öelnud, et ametnikud lihtsalt istuvad oma kabinettides ja ei tee mitte midagi, siis ma võtan oma sõnad tagasi“ naerab Nikolai siiralt. Kuigi õppimisruumi on Nikolail enda sõnul kõvasti, on ta väga tänulik kolleegidele ja oma osakonna töötajatele, kes teda sisseelamisel nõu ja kogemustega väga palju aidanud on. „Minu osakonnas on väga tugevad spetsialistid ja ma ei karda nendega edasi minna.“ 

Viimsi Kultuuriaasta 2022

Artiumist on pikalt räägitud ja sel aastal uus hoone ka avatakse. „Artium on muidugi number üks asi, mis meid kultuuriaastal ootab. Artiumi juhil, Kristiina Reidolvil, on väga ambitsioonikad plaanid ja usun, et meid ootab ees elamusterohke kultuuriaasta.“ Kultuuriaasta ei piirdu ainult Artiumiga, kuigi on arusaadav, et kui nii suur projekt lõpuks valmib, siis on sellel suurem tähelepanu. „Kultuuriüritused tulevad ikka ka mujal, mitte ainult Artiumis,“ kinnitab Nikolai.

Teine suur teema, millest kaua on räägitud ja mida pikalt on Viimsisse oodatud, on kergejõustiku ja jalgpalli sisehall. Selle rajamine sai uue hoo ja hingamise, et kui riik 2021. aastal selleks omapoolsed 1,5 miljonit eurot eraldas. „Halli lähteülesanne ja kava on juba peaaegu valmis ning liigume sellega iga päev edasi,“ kinnitab Nikolai. Riigipoolne toetus on kasutamiseks kuni 2023. aasta lõpuni, halli lõplikuks valmimiseks tuleb vallal omalt poolt juurde leida vähemalt sama suur summa. „Teised Eesti asulad, kes samamoodi jalgpalli sisehalli ehitamiseks toetust said, olid selleks aegsasti ette valmistunud, neil olid detailplaneeringud tehtud ja said kiiremini ehitama hakata. Mina koos oma kolleegidega teeme praegu kõike nullist,“ toob Nikolai välja põhjuse, miks ehitustegevus toetust saanud kohtades erineva kiirusega edenenud on. 

„Viimsis on praegu selline situatsioon, kus iga spordiala vajab rohkem ruumi,“ jätkab Nikolai spordi teemal. „Järgmine etapp selle kitsaskoha lahendamiseks on spordikeskus, mis tuleb riigigümnaasiumi juurde. Esialgne ehituskava on olemas, kuid kindlasti on plaanis kokku saada erinevate spordialade esindajatega ja kuulata ära, mida just nende spordiala arengu jaoks vaja on.“ 

Pikk plaan Viimsile

„Ma ei ole see inimene, kes istub lihtsalt kabinetis ja teeb paberitööd,“ kirjeldab Nikolai ennast ametnikuna. „Mida rohkem ma ringi käin ja inimestega räägin, seda paremini saan aru, millised on päriselt inimeste probleemid ja siis on lihtsam ka nende probleemide suhtes midagi ette võtta. Ma olen rõõmus, et mul on võimalus midagi muuta,“ hindab Nikolai endale võetud rolli vastutust.

„Tahan, et meie lapsed ei seisaks järjekorras ja ei peaks ootama, millal on nende kord mängida korvpalli, võrkpalli või jalgpalli. Tahan, et kõigil oleks oma koht, kus sportida. Ja kui lastel on huvi tegeleda kultuuriga, siis oleks neil ka selleks kõik võimalused olemas. Tahan, et meie lastega tegeleksid inimesed, kes on targad, kogemustega ja kes teavad, mida nad teevad,“ võtab Nikolai oma visiooni kultuuri ja spordi valdkonna arengust kokku.