By Viimsi vallavolikogu 25. juuni istung pakkus palju värvikaid hetki, üks neist oli eriti meeldejääv. Keskerakondlasest volikogu liige Raimo Tann näitas, kuidas saab 15 aasta jooksul organisatsiooni juhtinud inimene üleöö muutuda tavaliseks “töötajaks” – kõigest päev enne planeeritud hääletust.
Taktikaline taandumine
Aastast 2009 Lubja Külaseltsi juhatuses olnud Raimo Tann tegi märkimisväärse otsuse: taandus juhatuse esimehe kohalt täpselt üks päev enne planeeritud volikogu istungit, mille päevakorras oli tema organisatsiooni puudutavat detailplaneering.
Juhus? Kindlasti mitte.
Eelmisel volikogu istungil maikuus oli sama eelnõu päevakorras, kust Ilja Ban palus seda tungivalt eemaldada. Tol hetkel oli Tann veel juhatuse esimees ja ilmselt mõistis koalitsioon, et tema hääletamine oma organisatsiooni kasuks oleks liiga läbipaistev. Maikuus antud eelnõu veel hääletamiseni ei jõudnud, nii et kuu aja jooksul leiti probleemile lahendus: Tann astus juhatusest välja ja koalitsioon kiitis üksmeelselt sellise asjaajamise heaks.
“Ei ole huvitatud isik”
Volikogu istungil küsis Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) Tannilt: “Kas te olete antud detailplaneeringus huvitatud isik?” Tann vastas enesekindlalt: “Ei ole huvitatud isik. Ma olen lihtsalt Lubja Külaseltsi liige. Töötaja.”
Lihtsalt töötaja? Inimene, kes oli 15 aastat organisatsiooni juhatuses, astus sealt välja vaid päev enne otsustavat hääletust ja nimetab end nüüd “lihtsalt töötajaks”. Selline sõnakasutus on kas naiivne või tahtlikult eksitav.
Veel huvitavam on see, et Lubja Külaseltsi kodulehel on Raimo Tann jätkuvalt kirjas kui juhatuse esimees. Äriregistris on ta samuti märgitud Lubja Külaseltsi ainsa kontaktisikuna. Nii et küsimus jääb: kas Tann on pärast 15 aastat tõesti “lihtsalt töötaja” või oli tegemist formaalse manöövriga, et enda juhitud organisatsioonile volikogus sobiv otsus hääletada?
Eetiline vaakum
Anneli Laines-Ensling (Eesti 200) tõstatas küsimuse: “Tann on end päev enne planeeritud volikogu istungit juhatusest taandanud. Kas see on eetiline, kui sa taandad end selle eesmärgiga, et saada volikogus hääletada? Kas see on abivallavanema hinnangul eetiline?”
Abivallavanem Alar Mik (Reformierakond) kõrvaldas küsimuse manöövriga: “Mina ei anna hinnanguid eetilisusele.”
Kui ametnikud ei anna hinnanguid eetilisusele, siis kes peaks? Kas Viimsi elanikud peavad lihtsalt pealt vaatama, kuidas poliitikud mängivad süsteemiga nagu neile meeldib ja kasulik on?
Eelnõud toetas 11 ja vastu oli 10 volikogu liiget. Kui Raimo Tann oleks end hääletuselt taandanud, poleks eelnõu heakskiitu saanud. Üks hääl otsustas– Raimo Tanni hääl. Täpselt see hääl, mille pärast kogu see JOKK-manööver ette võeti.
Aeg on otsad kokku tõmmata
Jan Trei (Isamaa) küsis Tannilt otse: “Raimo, miks otsusasid teha õigustoimingu ja end juhatusest taandada?”
Tann: “Sellepärast, et ma olen jõudnud sinna ikka, kus tuleb hakata otsi natuke kokku tõmbama.”
Jah, tõepoolest on aeg otsad kokku tõmmata – ja mitte ainult Raimo Tannil.
Raimo Tanni juhtum pole erand, vaid väga ilmekas näide sellest, kuidas Viimsi kohalik poliitika jätkuvalt toimib. Formaalne seaduslikkus varjab moraalset mädanemist. Sellise asjaajamise aeg on läbi. Me ei pea taluma poliitikuid, kes manipuleerivad süsteemiga, valetavad otse silma ja kasutavad oma positsiooni isiklikuks kasuks.
Kõik sellist JOKK-skeemi toetavad poliitikud – Tanel Einaste, Siim Kallas, Jaanus Koni, Martin Reim, Aivar Sõerd, Siiri Visnapuu (Reformierakond), Ilja Ban, Oksana Šelenjova, Raimo Tann (Keskerakond), Pille Petersoo, Antoon Hubert Van Rens (Vali Viimsi) – peaksid otsad kokku tõmbama ja valla juhtimisest lahkuma. Viimsi elanikud väärivad paremaid esindajaid kui need, kes kiidavad heaks skeemitamise ja reeglitega manipuleerimise.
Igaüks neist teadis täpselt, mida toetab. Nad nägid Tanni manöövrit, kuulsid arutelu tema huvide konflikti üle, kindlasti arutasid seda ka koalitsiooni koosolekutel ja otsustasid siiski tõsta käe. Sellega ei toetanud nad mitte ainult konkreetset eelnõud, vaid kogu süsteemi, kus formaalsete reeglitega manipuleerimine on aktsepteeritav.
Sest kui 15 aastat juhatuses olnud inimene võib üleöö muutuda “lihtsalt töötajaks” ja seejärel oma endise organisatsiooni kasuks hääletada, siis mis hoiab teda homme taas juhatusse naasmast? Ja mis hoiab teisi poliitikuid sama skeemi järgi tegutsemast?
Sellise poliitika tolereerimise aeg on läbi.
Foto on illustreeriv, ChatGPT