SEISUKOHT: Teeme uue üldplaneeringu, aga teeme seda hästi

erakorraline volikogu 20.07

30. septembri volikogus andis vallavalitsus volikogu liikmetele ülevaate uuest üldplaneeringust ning samal teemal said sõna külalisesinejad. Iga erakond sai esitada uue üldplaneeringu osas oma seisukoha. Järgneva seisukoha kandis volikogus ette volikogu liige Mati Mätlik. Toome teksti ära täismahus.

Ma usun, et selle üldplaneeringu arutelu käigus on meile kõigile selgeks saanud, et  inimeste usaldus valla juhtide vastu on kadunud. Ja selle usalduse taastamine peab olema meie esmane prioriteet.

Me ei ole uue üldplaneeringu vastu. Kehtiv üldplaneering pärineb aastast 2000 ja Viimsi vald on sellest ajast põhjalikult muutunud. Muidugi vajame uuendatud üldplaneeringut. Kuid mitte sellisel kujul.

Täna oleme kuulnud erinevaid seisukohti, oleme saanud ka erinevaid pöördumisi ja üks asi  neis kordub – inimesed ei tunne, et neid kuulatakse. Inimesed tunnevad, et neile tehakse ülekohut. Ja ma saan neist aru.

Uut üldplaneeringut ei saa teha ametnike jaoks, erakondade jaoks, valimiste pärast ega kiirete poliitiliste võitude nimel. Üldplaneering tehakse Viimsi valla ja Viimsi elanike jaoks. Ja Viimsi elanikega peab seda tehes arvestama.

Me kõik soovime rohelist ja looduslähedast Viimsi. Kuid kui me ütleme inimestele kaasamise faasis, et “hoonestust ei laiendata rohealade arvelt“ ja samal ajal teatame, et “teie erakinnistule laiendatakse roheala” – siis see ei ole aus. Ähvardada eraomanikke sundvõõrandamisega on miski, millega demokraatlikus riigis ei saa nõus olla.

Me oleme selle poolt, et teeme uue üldplaneeringu, aga teeme seda hästi. Väga suur töö on juba tehtud – seda me tunnustame. Meie ettepanek on alustada usalduse taastamisega ja kaasamisega uuesti ja rohujuure tasandilt.

Meil on saared ja saarevanemad, külad ja külaseltsid, külavanemad. Andkem igale külale võimalus jõuda arusaamisele, kas nende küla üldplaneering neile sobib. Külavanemad ja saarevanemad peaksid esindama oma kogukondi. Nii, samm-sammult ülespoole liikudes, loome olukorra, kus inimesed tunnevad end kaasatuna ja me saame üldplaneeringu, mis on kooskõlas meie kogukondadega, kelle jaoks me seda ju teeme.