By Artikkel on refereeritud Viimsi Teatajast. Täispikka artiklit saab lugeda siin.
Umbes üheksa aastat Viimsi elanud ja kahe lapse ema Anneli Laines-Ensling (erakond Eesti 200) ennast poliitikuks ei pea. Värske volikogu asendusliige sattus enda sõnul poliitikasse juhuslikult.
Anneli Laines-Enslingu tee poliitikuna on üsna pikk, ent poliitikuks ta ise ennast ei pea. „Gümnaasiumi ajal kuulusin Res Publica noorteorganisatsiooni ja kui loodi uus erakond, olin osaline selleski,“ meenutas ta. Sel perioodil ei olnud Anneli poliitikas aktiivne ning pärast aastaid üksnes erakonna hingekirjas olemist otsustas naine Isamaa ja Res Publica liidust välja astuda.
Tagasi poliitikasse sattus ta enda sõnul pigem juhuslikult. Nimelt enne viimaseid kohaliku omavalitsuse (KOV) valimisi aastal 2021 kutsus Atso Matsalu Annelit liituma erakonna Eesti 200 Viimsi 200 grupiga. „Mulle tundusid Eesti 200 ideed ja mõtted, nagu ka Viimsi 200 kohaliku tegijad, sümpaatsed ning nii andsingi sõrme, et omalt poolt toetada nende jõudmist Viimsi volikokku. Mingit ambitsiooni või plaani ise kandideerida mul kindlasti ei olnud,“ ütles ta.
Kui ühel hetkel oli KOVi valimisnimekirjade esitamise viimane aeg, veensid Lauri Hussar ja Atso Matsalu Anneli nii kaugele, et ka tema nimi läks kandidaadina kirja. „Mul oli siis ja on ka täna hea meel, et Eesti 200 nii hea tulemuse tegi ning täieõiguslikult Viimsi valla uude koalitsiooni ja vallavalitsusse kuulub,“ kinnitas ta.
Pärast valimisi sai Annelist Viimsi volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni ning SA Rannarahva Muuseum nõukogu liige. Selles rollis on ta tutvunud paljude uute inimeste ja ideedega, saanud palju uusi teadmisi Viimsi valla tugevustest ja nõrkustest ning püüdnud omalt poolt valla arengusse väikeste sammudega kaasa aidata. Noorsoo- ja hariduskomisjon, mis koguneb korra kuus, on Anneli sõnul hea õhkkonnaga töörühm, kus peetavaid arutelusid naudib ta ajas üha rohkem.
Vallavolikogu asendusliige
Võimalust Lauri Hussari asendusliikmena Viimsi vallavolikogusse tulla jõudis Anneli päris pikalt seedida, sest see variant käidi idee tasemel välja juba enne riigikogu valimisi. „Võtsin võimaluse vastu pärast põhjalikke arutelusid pereliikmetega, teadmata tegelikult, milliseid lisakohustusi või -ülesandeid see endaga kaasa toob,“ mõtiskles naine. Ta leiab, et sellest võimalusest loobumine oleks olnud vastutustundetu. „Kindlasti ootan huviga kõiki võimalusi juba kogenud poliitikute ja kohalike aktiivsete inimeste kõrvalt õppida, kogeda ja targemaks saada,“ lisas ta.
Kui tuua välja Annelile südamelähedasi teemasid, siis nendeks on haridus, kultuur, sport ja noored. Aga kindlasti ka üldine poliitiline kultuur, elementaarne viisakus ja tulevik pikemas perspektiivis. „Kohati tundub, et inimesed küsivad üha rohkem seda, mida saab riik, omavalitsus, tööandja jt minu jaoks teha, selle asemel, et küsida, mida saan mina ise paremini teha, et mul ja mu ümber olevatel inimestel oleks parem,“ mõtiskles Anneli. Ta leiab, et selleks, et midagi muuta, ei pea olema poliitikas või poliitik, vaid kõige suuremad ja olulisemad muutused algavad alati inimesest endast. Ta leiab, et maailmas, kus me võime olla ükskõik kes, on lõpuks kõige olulisem inimlik headus.